Ioane 15, 9-17. Revaraa o te Fatu.

 1

Poroì no te mahana maha 09 no mê 2024

Revaraa o te Fatu

Taiòraa : Ioane 15, 9-17.

Poroì : Ioane 15, 11 : « I parau atu vau ia òutou i teie nei mau parau, ia vai

ä to ù òaòa ia òutou, e ia tià atoà hoì to òutou òaòaraa ».

E tano tätou e tauàti i teie parau no te Revaraa i nià i te parau no te Taeraa

mai ta tätou e ora atu i te Ôroà o te reo, tei mätau-noa-hia mai i te pii, te

Ôroà Penetetöte, i te 19 no mê. Të reva atu ra te tahi (Ietu), e të tae mai ra

hoì ra te tahi (te Värua Maitaì). E aha rä ia ta teie revaraa to te Fatu i vaiiho

mai no te tähirihiri faahou i to tätou faaroo ia àma, e ei räveà no te türama i

ta tätou täviniraa i teie mahana. O tätou ia e hiò i roto i teie nau tumu parau

e 5 i vaiihohia mai e teie taiòraa i ta tätou. A tahi : Te àtiraa i roto i te here e

te aroha (15, 9-10) ; a piti : Te ôpereraa i te òaòa (15, 11) : a toru : Te

hereraa, mai ta Ietu i here (15, 12-13) ; a maha : Te mau hoa tei mäìtihia no

te faahotu mai i te mäa (15, 14-16vm) ; e a pae : Te parau fafau i roto i te

pure (15, 16vh-17).

Te àtiraa i roto i te here e te aroha (15, 9-10) :

I roto i teie tumu parau mätämua (15, 9-10), te manaò e hinaarohia ra e faaìte

i ô nei, o te parau ia no te here e te aroha e vai ra i rotopü i te mau pipi, te

tahi e te tahi, tei niuhia i nià i te here e te aroha e vai ra i rotopü i te Fatu e

rätou, e o ta Ietu e faahoì noa ra i nià i te here e te aroha e vai ra i rotopü ia

na e to na Metua. Nä teie here e teie aroha i vai na i rotopü ia na e to na

Metua e haapäpü i te here e te aroha e vai ra i rotopü ia na e ta na mau pipi.

Te here e te aroha i rotopü i te mau pipi rätou rätou iho, e « ata » ia no te

here e te aroha e vai ra i rotopü i te Tamaiti e te Metua. I ìrava 10 no teie

taiòraa, te haamanaòhia mai ra, te « hereraa » e te « haapaòraa i ta na mau

parau (ta na mau faaueraa) », hoê ä ta räua tïtauraa. E « räveà » atoà rä te

reira no te haapäpü i to te pipi « àti-päpü-raa i to na Fatu ». To na rä hoì

tanoraa mau ra, te haapaòraa i te parau a te Fatu (Faaueraa / Ture), e

faaìteraa te reira nä tätou i to tätou here i te Fatu. Te auraa, nä mua te piti

(haapaò i te parau), e tupu ai te hoê (te here). Mea ûaa roa to tätou mau vaha

i te faahiti i te parau o te here, mea pärarai roa rä to tätou mau rima i te

faatupu i te here. E të nä ô ra terä himene ta to Mooreà e, te reira huru here,

e here arero noa ia. Eere te reira here terä e hinaarohia e faatupu i roto i te

2

mau pipi / tävini. Te here hoì ra, nä nià ia òe te haamata. Ia òre ia àma i ô

atu, eiaha ia e tiàturi e, e ura o na i ô mai.

Te ôpereraa i te òaòa (15, 11) :

I roto i te piti o te tumu parau (15, 11), te tätara maitaì ra teie ìrava 11 e, te

parau no te « òaòa », ua riro ia te reira ei hotu no te here e te aroha tei

ôperehia e tei ora-päpü-hia i rotopü i te pipi e to rätou Fatu, te Fatu e te pipi,

te Fatu e te Atua, te pipi e te Atua. Nä roto i to Ietu faaìte-päpü-raa i to na

here e to na aroha i ta na mau pipi, ua nä roto atoà Ietu i te reira here e te

reira aroha to na faaìteraa i te rahi o to na òaòa ia rätou. I roto i teie ìrava, te

ora atoà ra Ietu i te reira òaòa i rotopü ia na e to na Metua, nä roto i te

faatupuraa i te hinaaro o tei tono mai ia na.

Te hereraa, mai ta Ietu i here (15, 12-13) :

I roto i te toru o te tumu parau (15, 12-13), te tïtau noa ra ia te reira i te here

e te aroha i rotopü i te mau pipi rätou rätou iho, tei niuhia i nià i te here o

Ietu i ta na mau pipi tei riro ei « ata » no te here e te aroha e vai ra i rotopü i

te Metua e te Tamaiti, e tei riro mai te tahi tätararaa no te ìrava ture tei hau

i te rahi, ta Ietu i faaìte mai nä roto i te parau o te tätauro. O te manaò tumu

ia e vai ra i roto i teie parau « mai ia ù i here ia òutou na ». I faarirohia ai

teie parau no te here e te aroha mai te tahi ìrava ture tei hau i te rahi (le plus

grand commandement), e aore ia mai te tahi ture tei türama i te täatoàraa o

te ture.

Te mau hoa tei tïtauhia / mäìtihia no te faahotu mai i te mäa (15, 14-16vm) :

I roto i te maha o te tumu parau (15, 14-16vm), te höroà ra ia i te tahi auraa

âpï i nià i teie parau no to te mau pipi tïtauraahia / mäìtiraahia ia faahotu mai

i te mäa no te here e te aroha, no te parau tià e te parau mau. I ô nei, aita Ietu

e faariro nei i ta na mau pipi mai te mau tïtï ra te huru, ua faariro rä ia rätou

ei mau « tauà », ei mau « hoa ». Ua faaòhipa Ietu i teie parau no te hoa, no

te mea ua hinaaro o ia e ôpere i te mau mea atoà tei noaa ia na no roto mai i

to na Metua, to na ìte, to na paari, to na here, to na aroha, etv. I ô nei, aita e

òhipa haavarevare, e aore ia e parau huna i rotopü i te mau hoa te tahi e te

tahi, mai tei ìte-atoà-hia i rotopü ia Ietu e to na Metua. I roto i teie huru oraraa

auhoa e autaeaè to Ietu mäìtiraa i ta na mau pipi e to na tuuraa ia rätou i nià

i te èà o te tonoraa, no te faariro i teie ao ei pipi nä Ietu. I ô nei, eita tätou e

rave i terä hohoà hoa i tuuhia i roto i terä himene, e nä ô ra e : « E täviri te

hoa i te hoa … »

3

Nä roto ia Ietu, te fänau faahou nei te tahi nünaa âpï, e nünaa rä tei tïtauhia

no te tävini i te Fatu e no te faahotu i te mäa, tei riro mai te tahi haamaitaìraa

e mai te tahi faahanahanaraa i te Fatu o teie vine, i faarirohia ai rätou ei pipi.

Aita atu e räveà e maitaì ai ta rätou täviniraa, ia faahotu mai rätou i te mäa.

Eere rä teie mäa no te vaiiho noa e no te faanehenehe noa i te âmaa, ia

päfaìhia / ia pöfaìhia rä, ia fänaò atoà te tahi pae i te reira maitaì. Te mäa rä

e päfaìhia / pöfaìhia, e ani-faahou-hia i te âmaa ia faahotu ä i te mäa. Mai te

peu e, te faaauhia nei teie mäa i te parau no te here e te aroha, te haapii noa

mai ra te reira e, eita teie parau no te here e te aroha e pau ia päfaì / pöfaì. E

mai terä ta terä rüau i faahiti i te tahi mahana (Saint Augustin) : « La mesure

de l’amour, c’est aimer sans mesure – Te fäito o te here e te aroha, o te

hereraa ia e te aroharaa ia aita e fäito, aita e ôtià ».

Te parau fafau i roto i te pure (15, 16vh-17) :

I roto i te tumu parau hopeà (15, 16vh-17), te hoì faahou mai ra te parau o te

pure. E ia âpiti-anaè-hia teie parau no te pure i nià i te parau no te here e te

aroha, te haapii noa mai ra te reira i te tahi tïtauraa rahi e anihia ra i te hoê

âmuitahiraa maru-metia, i roto i ta na täviniraa i roto i teie nei ao, ia faaòhipa

i teie räveà püai no te pure. E räveà teie i höroàhia. Eita òe e haere faahou e

ìmi, ua höroàhia mai. Te mea noa e anihia mai ra, a rave iho e a faaòhipa.

Ia haapoto anaè tätou i teie taiòraa i ta tätou, te faaìte noa mai ra teie mau

manaò i te parau o te Ètärëtia, te tahi Ètärëtia tei haafaufaa i te parau no te

âmuitahiraa, e taua âmuitahiraa ra, ia niuhia ia, e aore ia àti tämau ia i nià i

te Fatu hoê roa ia Ietu Metia, te tumu vine mau. Te ìte atoà ra tätou i ô nei e,

aita hoê aè taime i faahitihia ai te parau no te « faanahoraa », oia hoì te tahi

« faanahoraa ètärëtia ». E tuu atu i te reira i te hiti, ia òre ia apiapi te

faaìteraa. Te haapäpü noa atoà mai ra teie parau e, ia au i te hohoà o te vine,

e âmuitahiraa ora te Ètärëtia, tei tïtauhia ia pure e ia haapaò i te mau

faaueraa a Ietu. E âmuitahiraa rätou no te mau « hoa » o te Tamaiti, tei ora

päpü i roto i te parau no te here e te aroha e tei faaìte päpü i te parau i höroàhia

e te Fatu ia rätou, nä roto i te hereraa te tahi i te tahi. Nä roto i te here e te

aroha, e ìte ai te Ètärëtia i te hinaaro e te mau ôpuaraa ora atoà a te Atua no

teie nei ao. Ia faatano te Ètärëtia ia na i nià i te hinaaro o te Atua e ia âmui i

roto i te òaòa-hope-òre ta te Atua Metua i faaineine no ta na mau tamarii i

Mäòhi Nui nei. Ia ora na.

Täpaò, òrometua